esimene asi
on piknik alkohoolne piknik mõned äärelinna pargis. soovitatavalt põhja-tallinn. seal on kauneid kohti külluses, kus poodides palju tavakodanikule tundmatuid alkohoolseid produkte müügis ja kus kauneid vaateid pakub rasketööstusajastu industriaalarhitektuur. raisk. sinna juurde veel ministry mängima panna - la dolce vita!!!
teine asi
on jalutuskäigud piritale. teele jääv obelisk on ideaalne paik parmupikniku jaoks või niisama õlle libistamiseks. ei mingit poliitilist ja ajaloolist konteksti, lihtsalt suvi ja õlu. muideks, mulle meeldivad monumendid, mis on ehitatud alkohoolikutega nii hoolikalt arvestades nagu invapeldikud liikumispuuetega inimestele. ja obelisk on raudselt üks selline koht.
all mere ääres kividel on ka kena istuda. loodus pakub palju ilu nii silmale kui ka kõrvale. lainete loksumine, sinine taevas, rohekas meri ja kisavad kajakad, kes otse su nina ees merre sittuvad. wonderful.
niimoodi jõuame piritale, kus esimeses poes tuleb ära visata teel tekkinud tühi taara. me ju ometi armastame oma kodumaad ja ei lägasta seda nagu mõned mehed, kes rahutuste ajal maa kõlge tuli teipida. teipimine oli omamoodi fun. emakese maa küljes olid nagu haiged kohad, millele hoolsad märuliravitsejad plaastreid peale panid. aga jätkame. pirital tuleb poest osta uus noos, sest ees ootab ilma baarideta paradiis.
jõuame muuli peale. meretuule eest pakub varju pisut räämas betoonsein, kuid vaade maa poole on ilus ja soe päike lausa jagab ordeneid iga õllelonksu eest, mis kõrist alla liigub. peale muuli aga tuleb minna poodi ja täiendada varusid tagasiteeks.
kolmas asi
on parmu-uinak kadrioru pargis. selleks tasub võtta eraldi päev, mis algab jommikul peale padujoomingut jalutuskäiguga äärelinnast kesklinna. teel tuleb külastada loomulikult kõiki baare, kus juua müüakse. teine variant on külastada kõiki poode, kus õlut müüakse. igas baaris või poes tuleb teha üks õlu. kesklinnas võiks süüa.
raisk, nüüd hakkas mängima Kiss - Read My Body. meenub, et plaanidesse tuleb alati kaasata ka mõni maailmale ja elule muretult vaatav naine. päris naine, ma mõtlen. mitte miski ärikoolis õppiv stringides eputis, kelle jaoks karjäär = soe koht juhatuses ja kes munnist munnigi ei mõika. ja vastupidav on ta kah. et kestab kenasti. selliseid on eestis. ilusaid, lahedaid, magusaid. uskuge, me elame paradiisis. nagu aadamad aias, raisk. siruta käsi ja haara ainult.
kesklinn ja täis kõht toovad kallale kerge une. nüüd on aeg liikuda edasi. kasutada tasub tankimispaikadena ainult kõrtse ja baare. politseinikke on palju ja tegelgu nad parem karmide rikkumistega. me oleme head kodanikud ja ei koorma politseid mingite pseudoprobleemidega nagu tänaval libistamine.
soovitatav trajektoor kadriorgu on liikuda algul mööda gonsiorit, sest seal on baare. edasi narva maanteed pidi, sest sinna jäävad näiteks lost continent ja ässa baar kasiinos. edasi on targem suunduda mööda trammi teed, sest kuskil seal lõpp-peatuse juures saab ka korra tankida.
nüüd on olemegi peaaegu kohal. vaja on käia poes ning siis parki minna. poest võtame loomulikult jooki kaasa, natukese närimist ja seejärel suundume parki "päevitama". päevitajaid, kui nad millegagi eriliselt silma ei hakka, ei tule ka politsei segama. nähtavale kohale paneme limondaadid, muu jook olgu päikese ning võimalike ebatervet uudishimu ilmutavate kodanike eest varjul. et oleme unised, siis limpsame kärakat aeglaselt. ilma liigselt kiirustamata. ja varsti tuleb uni.
koht tuleb valida selliselt, et päike otse pähe ei paistaks. kui uni on, siis keerame ennast "päevitama" ning laseme silma looja. eks ärgates näeb, mis edasi saab. muideks, pohmakaga tuleb selliseid ideid teinekord, et hoia ja keela. elämä on laiffi!
tänaseks kõik
raisk, tööd tuleb ka teha, muidu on suvi kinni. ja kuidas siis - raisk - õllemerelainetes tüürida saab... onju.
No comments:
Post a Comment